Kui ma enesesse tõmbun Songtext
von Urmas Alender

Kui ma enesesse tõmbun nagu tigu,
ära Sina lakka laulmast künnilind.
Sulgun endasse, et näha oma vigu,
Tõmbun endasse, et kuulatleda sind.

Õhtutuul tõi tulles hingetuska,
Künnivares kraaksus muret musta.
Tahan üksi maksta oma eilsed võlad,
Sul on niigi õrnavõitu õlad.

Maikuu ning puude ladvus põrnikate lend,
õhtul õues üksildase leian end.
Ära viidi nurme maimukesed mul,
On haljas oras alles tulekul.


Õhtutuul tõi tulles hingetuska,
Künnivares kraaksus muret musta.
Tahan üksi maksta oma eilsed võlad,
Sul on niigi õrnavõitu õlad.

Maikuu ning puude ladvus põrnikate lend,
õhtul õues üksildase leian end.
Ära viidi nurme maimukesed mul,
On haljas oras alles tulekul.

Täna külvan, homme lõikus juba.
Korraks endasse mul pilku heita luba.
Mättal istudes, kus käte vahel pea,
Ja su hääl, mis armas on ning hea,
Ja su hääl, mis armas on ning hea,
Ja su hääl, mis armas on ning hea...
Lõpp