Terrori triloogia Songtext
von Reket

Tegi autoukse lahti istus julgelt pinki tundis end kui
laps kes pole saanud jõuluvanalt kinki mida soovis
istus autoroolis mõtles kuidas sai teha nii inimene
kellest hoolis ratsionaalselt mõelda proovis kivide
asemel kapsaaeda pomme kasvõi tema on mees kõik käkid
kombes on homme käivitas auto tibutama hakkas vihma
mõtte keeristes pea annan andeks ei ma ei vihka
kasvatati mind nii et iial ei saanud rihma ega neeti
tõmbas ristteelt paremale kuulas pahade planeeti
peaegu tabas möödakäijat sellest tundest kes tule all
keerates autode vahel tungles mis planeedi elame me
ei tea öelda kui keegi kes vaid kõnnib mööda seisatab
auto kõrri lööb noa enne kui helistati menti alfaltilt
ta laip leiti


Vaata seljataha muinasjutud omavahel seotud kui karjete
kaisus uinun sel ööl, öösel varjude varitsuses
paranoia elust kus karistus seal ka kuritöö.
Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö
Kuritöö,
Kuritöö Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö
Kuritöö kuritöö.

Miks sa nutad emme räägin siis kui suureks saad ma
luban vastab lapsel nuuksuv ema keset tuba kel
nooruspõlv on läbi juba paar halli karva peas seljas
venind kampsun närviliselt tõmbab suitus võtab õunast
raske ampsu ohkab nagu käes on viimne päev teadis et
tõde tuleb välja ükskord on siin see päev peab kaduma
meist üks mees välja vaikselt jalutas ootuste peale
ülltavalt hästi ennast taltsutas
Davai takso, olen otsustanud minek on
tibu pane mantel selga mitte villane see kilest on

poole vettpidavam samuti ka kilepüks, takso ühe mintsa
pärast ees, kollane 01 kiirelt pakkis koti ema seitse
asja ei pand tähelegi tütar lenda uksekst välja tähelepanemata
ilma libises kummikutes teele siruli ei jõudnud panna
pidurit see vihmast märg ziguli.


Vaata seljataha muinasjutud omavahel seotud kui karjete
kaisus uinun sel ööl, öösel varjude varitsuses
paranoia elust kus karistus seal ka kuritöö.
Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö
Kuritöö,
Kuritöö Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö
Kuritöö kuritöö.

Jää kaela ja kuumus vööle leiab taas tööpostilt see
kuulus röövel, tuled laseb surnuks korteris kus puudub
mööbel seal ta veedab päeva õues on öösel nüüd on öö
ees kuu kumab pilve tagant millest alla vihma sajab
jäädes korra vahtima taevasse saades vihmavarju majalt
tehes ühe sammu edasi auto ta peaegu alla ajab ta ei
mõtle pikalt haaras noa avas ukse lõikas kõrri veri
voolas joas see lõikas surmavöö tõmbas laiba asfaltile
hüppar rooli temast maha jäi vaid märja kummi vile,
põikles autode eest vastassuunas lasi esimesest ristist
vasakule, gaas põhjas autot ruunas vaatas tagavaate
peeglist ega pole menti kuklas kui ta rataste alla üks
väike tüdruk kukkus.

Vaata seljataha muinasjutud omavahel seotud kui karjete
kaisus uinun sel ööl, öösel varjude varitsuses
paranoia elust kus karistus seal ka kuritöö.
Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö
Kuritöö,
Kuritöö Kuritöö kuritöö Kuritöö kuritöö
Kuritöö kuritöö.