Armupalavik Songtext
von Põhja-Tallinn feat. Artjom Savitski

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
võime rääkida võime vaikida
me pole üksinda see paneb meid uskuma
armupalavik meid kõiki nakatab

Tundsin üht tüdrukut kes meeldis mulle lõputult kuid nii ausaks
kui see pilt end ei maalinud sai see lõpuks lõhutud
ma nii nõutult jäin vaatama ja oma lõugu saand avada
ja öelda ei jõudnud mis vajan ma nii enne põudu mind tabas maa
mind rabas ta vaatan ta pilte ja meenutan et nii pagana
väga tundsin kirge ja mind erutas mingi perutus ta mind erutas
alati mis siin salata sellest tekkiski mul armupalavik
siis tundsin külgetõmmet kuid sinust maaliti mulle
vaid sünge lõuend pritsiti vaid tühje sülge õuel
ma olin ülbe õujee kuid teadsin et mu põues
ei ole kivi ja ma teadsin mida tunnen õudne
võis tunduda mu minevik ma ei jõudnud öelda veel midagi
ja niisiis mind halba nimekirja lisasid
kui lõpuks lahti lõin suu kuigi tahtsin ta ei kuulnd
mu sõnad suult kaugusesse viis tuul ei muud


Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
võime rääkida võime vaikida
me pole üksinda see paneb meid uskuma
armupalavik meid kõiki nakatab

Ma olin ka siin ükskord haigelt kinni ühes plikas
tegelt ta ise alustas ja sellega ei läindki pikalt
kõik meeldis algul sain kõik nagu harjund
kurat ma ei saand arugi kui olin juba armund
kiindusin kinni kui saan ma otsale
kuid ma ei teadnud et ta on orav hüppab oksalt oksale
ja oligi käest läind kuid mu pea oli teda täis
head asjad kaua ei kesta nii ma olen näind
ta mängis nii hästi ma ei osand arvata
ei pidand vajalikuks kõike taga valvata
seest kripeldas liiga hea et olla päris
püüdsin mõtted mujale kuid seest see ikka näris
nii ta läks ja võttis ingel kaasa tüki minust
nüüd teen järgi mõteldes sest plussist mitu miinust
ta tegi must mehe kelleks poleks tahtnud saada
närvihaige hull ei usalda kuid tagasi vaatan


Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
võime rääkida võime vaikida
me pole üksinda see paneb meid uskuma
armupalavik meid kõiki nakatab

Ta seal seisis piltilus kataloog
tema nimel võitlus pole niisama matadoor
nime ma ei teadnud elas kõrvalmajas
veidike psyco selle pand kõrvataha
ja märganud olen et ta on paralt parajane
minu süda külm aga nii salajane
tal oma plaanid oma elu oma klemm
olen võõras nina temale ei ole oma vend
neiu võiks olla mulle kui amigo
homme juba natuke rohkem kui amigo
tookord temaga ei suhelnud julgemalt
kuule mis on su number ja kuidas sul kulgend
aga kord on nähtud juba rong on läinud
oli võimalus hiljem olen kord veel näinud
siiani jahivad teda mööduvad pilgud
on lööduna pingil aga hoiavad hirmul

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
võime rääkida võime vaikida
me pole üksinda see paneb meid uskuma
armupalavik meid kõiki nakatab

Leek võib süttida ja kiirelt kustuda
võime rääkida võime vaikida
me pole üksinda see paneb meid uskuma
armupalavik meid kõiki nakatab