Selle ilma igav kainus Songtext
von Põhja Konn

Selle ilma igav kainus
rõhub nagu raudne soomus -
kõigesse, mis väär ja ohtlik,
kiindub kirglikult mu loomus.

Joobumuses, viirastuses
mind ei köida kirev kude,
kuid ma tean, maailma raskus
läheb lendu kord kui ude.


Linnad varisevad tolmuks,
kividelt sööb kirja vesi,
mõtlejate lagipähe
herilased teevad pesi.

Elu nagu hiiglakotkas
ootab kõrgel, kuni kooled,
sealt ta kohisedes alla
toovad saagina mu nooled.

Tema mustast lihast saavad
kiskjad kuningliku sööda,
aga suled, tiivasuled
kannavad mind surmast mööda.