Monument Songtext
von Noizmakaz

Mineviku poolt paika pandud, üle kantud läbi aja
Pidanud vastu ajaproovile, sisaldab kõike mida vaja
Taevas, tuli, vesi, õhk, maa ja pilved pea kohal
Muutuvad vaid inimesed ja olukorrad ning mandrite asukohad
Evolutsioon kohtab revolutsiooni, segi lüüakse kaardid
Üks jõuab lõpuni, kaks sootuks kaob kaardilt
Võidab teooria mis polnud plaanis ning saurusest saab sisalik
Kõlab imelik ja võimatuna justkui mustkunstniku imetrikk
Parimad hetked jäädvustab kollektiivne mälu läbi kroonikute sulgede
Tulevikku välja kulgeme
Valitute seltskond ei ole kinnine, astuge kaasa kõik kes te julgete
Jäädvustudes ühte hetke nagu superarvuti tehted
Ajatu teravik mis lööb masse kahte lehte
Kivikõva mitte pehme salvestades nagu meisel nimesid marmoril
Ajju sööbides läbi aja iga viimne kui element
Üks rütm, üks riim, üks mees, üks monument


Vali taevast üks täht - säravaim
See mille poole püüdled
Las kannavad sind kriitika pluss joovastushüüded
Tugipunktiks saagu usk endasse kui pretsedenti
Loojasse, indiviidi - usk viide hiphop elementi
Pidev areng, progress sisse tallab oma rada
Las naabrikoerad hauguvad, sest sind on üks ja neid on sada
Tuhat miljon halli nägu ajahammasratas töötleb
Tuhat miljon inimkogu seda suht ükskõikselt vaatleb
Neelab, seedib, situb ilma mälumata
Tants ümber aurukatla, meedia propaganda atra
Veavad bürokraadid, kuivikud ja rahakummardajad
Paljud praagitakse välja, aga sellised on ajad
Tõusuteel on sinu aktsia, oma kaalukaussi ise pööra
Emotsioon on rohkem väärt kui iga kroon mis teenid tööga
Sulle monumendi püstitan, kes sa kuulad ainult seda
Mida ihkab hing, ütleb mõistus, tunneb süda

Ma ei vaja seda tunnustust, mis on valatud betooni
Minu jaoks on tähtsam mõelda, tunda, olla omamoodi
Unustage see sotsiaalne nõudlus, tung karjääriredelil
Mul on omad eesmärgid ma elan oma elumudelit

Liigub seier päripäeva ja kivi kogub sammalt
Tuhmub tuli silmades ning välja langevad ükshaaval hambad
Must pleegib valgeks, ümber progetakse planeedi aju
Uus peatükk nõuab muutust
Ka sina Brutus?
Langeb Caesar seljas nuga, huultel etteheide
Sama muster kordub jälle täna, homme, üleeile
Kuigi vastuseisu pole, sest kõik on osa suurest ringist
Saatusesõrm aeg-ajalt klikib siiski valel lingil
Marmor mureneb, deformeerub, jättes alles peotäie tolmu
Mis silmist on kadunud, pole olemas olnud
Sest mälul on lühemad jalad kui tõupuhtal taksikoeral
Valel tuhat uut rubriiki mida lapse silmad loevad
Mis on jäädvustamist väärt igaüks küsigu nüüd eneselt
Üks rütm, üks riim, üks mees, üks monument