Amanita Songtext
von Herald

Ei päikest mina kummarda, see kauge kustuv leek
Ei elusloomi ohvriks too, et hing mul püsiks sees
Mu aja kui ka ruumi mõõtmeid raske hoomata
Nii tühisena näen ma teid, vaid pelgalt moonaks sa

Ma ise murust madalam, ei küündi põlvini
Kuid mu sõbrad jumalate seas, nad taevavõlvini
Te jumaluste sündi ise olen näinud pealt
Ei ajas miski muutu teil, taas korduvad kõik vead

Külvan surma, näitan valgust
Olen lõpp ja uue algus – Amanita

Mul vendasid on mitmeid, kõigil oma iseloom
Nad rumalaid ei austa, lauslollus surma toob
Kui meie tee sa valinud, hing olgu puhas sul
Kas ees on teekond taevalik või piina läbi muld?


Külvan surma, näitan valgust
Olen lõpp ja uue algus – Amanita
Kord külvan surma, näitan valgust
Olen lõpp ja uue algus – Amanita
Amanita

Kõik, mida kuuled, ma sosistan
Kõik, mida näed, manan ma

On ajahambast räsitud te iidne uskumus
Mis unustusse vajunud ning maha salatud
Kes kordki meid on märganud, vaid neile on need read
Meid kummardanud kuningad ning targemad te seast

Kord külvan surma, näitan valgust
Olen lõpp ja uue algus – Amanita
Kord külvan surma, näitan valgust
Olen lõpp ja uue algus – Amanita
Amanita

Kõik, mida kuuled, ma sosistan
Kõik, mida näed, manan ma
Kõik, mida soovid, teada saad